Pealt siiru-viiruline, seest kullakarvaline

Viienda päeva hommikuks jõudsin nii kaugele, et ärkasin vabatahtlikult pisut kaheksa läbi. Hurraa- kiiresti randa joogat tegema:) Kui keegi peaks mäletama, siis jätsin oma joogamati eelmisel aastal Kovalami oma viimasesse ööbimiskohta. Läksin uurima, et kas see võiks veel alles olla. Mingi mati sain tõesti- võib-olla mitte minu, sest ma pole üldse kindel, mis värvi oli minu joogamatt.... Ostsin enda oma vahetult enne lahkumist, nii et minust jäi ta siia vägagi uuena maha, praegune näeb pisut räsitud välja, aga pole hullu- saan suurepäraselt hakkama:)

Anu abikaasalt kuulsin meeldivat uudist, et mu sõber Emil on endiselt siin puhkamas. Arvasin, et selle värvika persooniga ma enam ei kohtu, kuna ta lubas Indiaga lõpparve teha ja siirduda "uutele jahimaadele". Aga üllatus, üllatus- siin ta ongi:)

Kuna rääkisin Emilist oma toakaaslasele (oletame, et ta nimi on Secro) ning suutsin ta uudishimulikuks teha(Anu teadis teda juba eelmisest aastast), siis pakkus Anu välja, et võiks Emili külla kutsuda ja pisut õlut juua:) Nii läkski.

Teatavasti ei ole õnnestunud mul õlle joomist ära õppida- võib-olla sain 200 ml-ga hakkama, aga see ei takistanud mul seltskonda nautimast.

Kellele meeldib inglise huumor ja Monty Python- see on just see, mis võiks aidata teil Emili ette kujutada ja mõista, miks paljud naudivad ta seltskonda. Loomulikult ei saa kuidagi kurta ka ülejäänud seltskonna üle...lühidalt kokku võttes üks tšehhi-briti päritolu mees koos kolme eesti nõiaga:)) (olime Emili eelnevalt valgustanud, et eestlased on ikka üks vana nõiarahvas ja et kui sakslased meie esivanemaid ristiusku pöörama tulid, siis pesti püha vesi pärast maha:)

Muide, kuidas me ka ei proovinud: meil ei õnnestunud teada saada Emili vanust. Meie huvi oli tingitud Anu mehe väitest (ma ei mäleta, kust ta seda kuulis), et Emil on 82!!! aastane. No ma ei suuda seda kuidagi uskuda,......Aga igatahes põikles tüüp vastusest kõrvale ja ütles, et vanus on ainult number, mis ei tähenda midagi - tema tunneb end noorena, ta hing on noor ja ta naudib oma elu. Jah, ta teeb igal hommikul joogat, ujub umbes 50 minutit, aeg-ajalt käib jõusaalis, harjutab kaarditrikke, kihutab palja ülakehaga oma motikaga ringi ning kuulub selle kolme protsendi hulka, kes on suutnud vabaneda kihlvedude sõltuvusest....

Secrot tõmbavad mitmesugustel põhjustel praegusel ajahetkel ekstreemsused nagu näiteks surfamine (ei ütleks ära ka mägedes suusatamisest). Ja just praegu ütles ta, et tema uus armastus on Emili bullet (motikas):) Täna sain mina pisut tagaistmel sõita, homme saab tema:) Secro vist eelistaks ise juhtida, kuigi ta on ise nagu väike Viplala võrreldes selle rattaga. Täna üllatas ta mind sellega, et ajas oma pea külgedelt juuksed maha ja näeb välja nüüd nagu indiaani sõdalane. Norisime Emili, et me võime teda ja tema lahedat motikat sõbralikult jagada:)

Ei tea, kas kahest tassist mustast teest või millest, aga mul ei tulnud jälle und.....Olin päris kaua ärkvel, millalgi öösel kuulsin, kuidas meie uued ülemise korruse naabrid (kuuldavasti ameeriklased -üsna haruldased siin) paraja kolinaga kohale jõudsid....

Hommikul olin juba seisme ajal ärkvel. See on juba väga hea kellaaeg joogaga alustamiseks.  Mis siis muud kui tassike chaid teemajas ja joogamatiga randa....Sellest võiks saada nüüd minu igahommikune tegevus: umbes poolteist tundi asanaid, siis väike ujumine ja päikese käes kuivamine.

Ma vist ei ole selgitanud, et Anu elab oma perega praegu selles samas korteris, mis oli minu kõige armsamaks peatuskohaks eelmise reisi ajal.

Meil on olnud siiani selline tore kommuuni elu: Anu on vaaritanud meile maitsvaid kohalikke roogasid ja meie oleme püüdnud oma tänutunnet väljendada pestes põrandaid ja musti nõusid:)

Paraku toimub üsna pea esimene lahkumine: minul tuleb leida hotellituba ja Secro liigub edasi Isha Jooga Ashramisse.....

Kavatsen mõneks ajaks paigale jääda, oodata ära Epp ja Leo, kes on juba varsti-varsti kohal.

Muide, Emil oli pidanud täpselt eelmisel päeval enne meie seekordset kohtumist ära sõitma Maduraisse sellese vahvasse ašramisse mägedes, millest ta mulle eelmisel aastal rääkis. Millegi pärast jäi tal minemata......Nüüd loodan väga, et saame koos selle tee veebruaris ette võtta. Vat see oleks minu jaoks uudne kogemus- vaikida ja mediteerida (või vähemalt üritada) ligi nädal aega....

Anu saabus just Trivandrumist ja arvake ära, mis ta meile linnast tõi.........india hamburgerit:))

Lapsed, sööööömaaaaaa!!!

Aga muidu oleme siin rõõmsalt taimetoitlased:)