Olin
paar päeva totaalselt väsinud.
Ka liigesed olid justkui kanged....Ma ei oska muud arvata , kui et
see oli massaaži järelmõju...Magasin päeval, õhtul pool kümme
vajusid silmad jälle kinni.
Eile
õhtul otsustasin, et ei heida magama vaid jalutan pisut ringi ja
vaatan, mis elu siin elatakse.
Nägin
üllatusega, et meile suhteliselt lähedal asuvas Chill Out Lounges
toimus mingi pidu- selline ööklubi laadne - tuled sähvisid
pimeduses ja üsna vali euroopalik muusika. Kohtasin seal ühte
Kovalami tuttavat eelmisest aastast, kes nüüd töötab Varkalas.
Krishna istus koos oma heledanahaliste sõpradega ja jõi õlut.
Vestlesime pisut, aga tundsin end seal nagu võõrkeha ja jalutasin
edasi.
Otsustasin
peatuda restoranis nimega Abba, kus võis kuulda ka nimele vastavat
muusikat. Minu kavatsus
oli juua üks lassi (värskelt valmistatud jogurtilaadne toode),
paraku nägin koogiletis šokolaadikooki ja muutsin oma algset mõtet.
Kook osutus pettumuseks – see oli lihtsalt üks
kuiv biskviit:(
Naaberlauas istuv proua
tundis huvi, kuidas mu kook maitseb. Sain siis vähemalt pisut
vestlust arendada. See oli nii armas, kuidas ta küsis, et kas ma
tema inglise keelest ikka aru saan...Ta oli Inglismaalt ning rääkis
aeglaselt ja selgelt ilusat
inglise keelt. Huvitav oli
kuulda tema arvamust, et talle meeldib India atmosfäär rohkem kui
Tai oma. Samuti rääkis
ta, et kui ta reisis Balil umbes 15 aastat tagasi, oli ta sellest väga
vaimustuses, nüüd teistkordsel külastusel tundis ta
pettumust- kõik on täis ehitatud. Tundub, et nii kipub minema
paljude ilusate ja toredate kohtadega, kus algul on vaikus, rahu ja
idüll...
Seejärel
hüppas ligi üks tuttav sakslane, kellega olin sellel aastal
Kovalamis pisut suhelnud. Tal oli hea meel näha tuttavat nägu:)
Tegime pisut bla-bla-bla ja läksime laiali.
Kuigi
jagan Secroga tuba, ei näe ma teda peaaegu üldse. Ma
ei kurvasta selle üle, sest ta tundub väga õnnelik oleva. Ta
hõljub ringi nagu mingis roosas armastusepilves:)
"Huvitav, kuidas ta suudab siit edasi liikuda? "
mõtisklesin
mingil päeval. Aga ta suudab -
juba homme suundub ta järgmisse ašramisse...
Tunnen
end Secro ja Kristi (meie
pesamuna ema) hiidvanade
hingede kõrval täiesti pisikesena.....
Kuulan huviga nende vestlusi. Kristi seisukoht on
selline, et ma ei pea end
niimoodi tundma, et meil kõigil on alati üksteiselt midagi õppida.
Oleme
rääkinud Surmast
ja Sünnist...Küsisin
Kristilt,
kuidas tema
laps sündis- ta jagas
oma kogemust ja see oli vapustavalt ilus- mul tekkis kananahk ihule.
Imetlusväärne, kui üks naine on nii teadlik oma kehast ja seal toimuvatest protsessidest, kes suudab kontaktis olla ürgsete
teadmiste ja jõududega. Milline
kingitus sellele siia ilma kehastunud hingele. See lapsuke on praegu
imearmas ja taibukas ning Kristi on suurepärane ema. Huvitav on kõrvalt näha, kuidas Kristi, kes on päikesemärgilt Neitsi armastab enda ümber puhtust ja korda. Sellest hoolimata on ta
koos oma 1-aastase
lapsega Indias....ja ta ei minesta, kui laps siin õues ringi roomab
ja midagi suhu topib. Täna võttis Kristi
ise laua
alla kukkunud makaroni üles ja teatas,
et sööb selle sipelgate eest ära:))
Kõhuhädasid
pole meil kellelgi.....Pesamuna sööb
praktiliselt kõike, mida pakutakse. Õnnelik laps -
ta saab lisaks veel
oma emmelt maailma parimat piima:)
Vahva
on ühiselt koos või kordamööda süüa teha. Üleeile näiteks
keetsin kõigile putru. Täna oli meil suurepärane pannkoogihommik,
kuna minu eile ostetud piim
oli tänaseks hapuks läinud.
Olin märganud, et üks
tüüp müüb igal hommikul piima (nn.piimamootorratas):), ostsin
katsetuseks. Tundus, et see oli värske ja maha jahutamata. Panin
küll kohe külmikusse, aga see ei päästnud.
Aga
pannkoogid tulid suurepärased. Mmm....see oli ilus hommik:)
Ilusale
hommikule järgnes tore päev. Viis
naist (mina, Kristi koos
tütrega ja kaks
(vana)ema) sõitsid
rikšaga linna postkontorisse, sest emad tahtsid paar pakki Eestisse
ära saata. See oli tõsine
ettevõtmine. Selgus, et seljakotti lihtsalt saata ei saa vaid tuleb
asjad panna kasti ja kastile omakorda lasta
riie ümber õmmelda. Õmblusteenust pakuti kohe postkontori nurga
taga. Kõigepealt tuli
oodata
õmblusjärjekorras, pärast postkontori sabas. Umbes kuue-kilose
paki pakkimine ja saatmine Eestisse maksab ligikaudu 2200 ruupiat (30
eurot).
Jalutasime
hiljem niisama ringi: maiustasin jäätisekokteiliga (piimaga
vedeldatud jäätis, kuhu lisatud pähkleid ja muud kraami),
mille kohalik nimetus
kõlab umbes nagu
"saadža"ja
värske ananassimahlaga, mis valmisti tänaval minu silme all. Emad
külastasid kotipoodi ja järjekordne
suur reisikott leidis uue omaniku:)
Õhtul
kokkasime pisut. Mõnus
tunne on süüa niimoodi ühise perena suure laua taga (kuigi majas
ei ole eriti mööblit, siis vähemalt õues on suur laud ja toolid).
Secro
lubas õhtul meile külla tulla. Käisin enne seda poodides hilpe
vaatamas. Proovisin mõnda asja selga ka, aga ei
leidnud midagi sellist,
mis sobiks ja
mida väga tahaks.....Ühed kõrvarõngad olid armsad ... Jah, ehteid
leiaks siit tegelikult palju, aga ma olen igaks juhuks hoidunud
vaatamast:)
Secro
tuli ja tegeles joonistamisega: ta oli eelmisel päeval Kristilt
küsinud, et kas ta tohib teda "vaadata". Saanud jaatava
vastuse, pani ta käed talle seljale, sulges silmad ja tunnetas (või
ma tegelikult ei tea, mida ta tegi).
Saadud informatsiooni joonistas ta paberile. Kuna ta tundis, et see
peab
olema kindlasti värviline, tuli ta värvipliiatsitega hiljem tagasi
ja jätkas värvimisega.
Pärast
Secro lahkumist avastasin toas, et ta on ikkagi mõned riided maha
jätnud- kõige tipuks kukkus ühest taskust välja pass.... Panin
riided kilekotti, võtsin passi ja läksin Shiva Gardenisse, kus ta
sõber peatub, teda otsima, aga neid polnud.....Tulin kotiga koos
tagasi.
Õnneks
oli Secro passi puudumise õhtul avastanud ning tuli täna hommikul
sellele järgi- ärasõit lükkus seega ühe päeva võrra edasi:)
Selle
aasta esimeses kirjutises soovisin, et ka sel aastal tuleks keegi
kaardipakiga mu teele. Jah,
ta tuli - ma leidsin ta
sellest majast, kus ma juba viis päeva elanud olen. Mõeldes
oma praegusele reisile, tõmbasin endale jumalannade kaardipakist
Abundantia. Tema
märksõnaks on "Prosperity " (jõukus, küllus, õitseng).
"The universe is pouring you abundance out of you. Be open to
receiving." Kõlab uhkelt. Kaardi sõnumiks on ka näiteks
see, et abi küsimine ei
ole nõrkus vaid tugevus.
Eile
õhtul tõmbasin teise kaardi,
millel oli muistne Egiptuse jumalanna Bast, kes kehastus igal ööl
kassiks.....Kassi teema on
viimasel viiel kuul vägagi aktuaalne olnud....:) Väga
lahe.....keegi nägi just
kassist unenägu....Ja
mina ise nägin unes, et hoidsin ilvest kaisus:)
Basti
märksõnaks on
"Indipendent".
"Your independence is a foundation four your strength and
success."
Kõik
on selge....
No comments:
Post a Comment