Ei saa kuidagi Eesti kellaajast välja....Selle tagajärjel tahaks siin ärkvel olla öösel ühe-kaheni ja ärgata pärast kümmet. See ei ole kuigi hea variant, sest olgu öeldud väikeseks meeldetuletuseks: valgeks läheb siin varakult- nii kella kuue paiku, kui õigesti mäletan- pimedaks aga kiiresti õhtul kuue seitsme vahel. Mõistlik oleks seega varem ärgata:)
Täna vähemalt kiirustasime koos toakaaslasega kohe ujuma. Väga lühikese rannas viibimise järel sain juba aru, et on mõistlik lahkuda- nahal oli märgata päikese jälgi.
Ma pole seni midagi kirjutanud oma toakaaslasest....reisil olles toimub inimestega sõbrunemine väga kiiresti. See on vist see fenomen, et täiesti võõraga on kerge olla avatud ja avameelne. Nii ongi - näed kedagi esmakordselt ja varsti tead tema elu kõige põnevamaid detaile. Ja muidugi räägid enda omasid ka:))
Mu toakaaslane on armas, sale, pisut poisilik(kui ta oma pikad lokkis juuksed kinni paneb) 32-aastane naine. Seda viimast numbrit ei oskaks küll pakkuda, kuna sama hästi võiks see olla 20....Ta on reisil olnud juba kolm kuud ja nagu ta end väljendas: see on olnud tema jaoks omamoodi palverännak, mis algas Venemaalt, kulges edasi läbi Mongoolia, Hiina, Vietnami, Kambodža, Tai, Sri Lanka......ja siis me kohtusime Indias Kovalamis Anu juures.Ta oli jõudnud siia umbes neli päeva enne mind. Indiaga asi tõenäoliselt ei piirdu, sest Eestisse ta veel tagasi minna ei kavatse.
Minul ei ole sellise kogemuse vastu küll midagi panna.......Aga mul on võimalus olla hea kuulaja:))
Tunnen jätkuvalt, et olen rahulik ja ei taha kusagile tormata:)
Ah jaa, oleksin juba unustanud- mu ainuke massaaži klient möödunud aastast ju palus, et annaksin märku, kui tagasi Kovalamis olen. Seda ma ka tegin ja juba eile oli võimalus tööga alustada:) Eesti mõistes on mu tasu muidugi naeruväärne, aga siin olen rahul, et saan endale praktikat ja ühtlasi olla kellelegi kasulik.
Soojad tervitused Eestimaale:)
Täna vähemalt kiirustasime koos toakaaslasega kohe ujuma. Väga lühikese rannas viibimise järel sain juba aru, et on mõistlik lahkuda- nahal oli märgata päikese jälgi.
Ma pole seni midagi kirjutanud oma toakaaslasest....reisil olles toimub inimestega sõbrunemine väga kiiresti. See on vist see fenomen, et täiesti võõraga on kerge olla avatud ja avameelne. Nii ongi - näed kedagi esmakordselt ja varsti tead tema elu kõige põnevamaid detaile. Ja muidugi räägid enda omasid ka:))
Mu toakaaslane on armas, sale, pisut poisilik(kui ta oma pikad lokkis juuksed kinni paneb) 32-aastane naine. Seda viimast numbrit ei oskaks küll pakkuda, kuna sama hästi võiks see olla 20....Ta on reisil olnud juba kolm kuud ja nagu ta end väljendas: see on olnud tema jaoks omamoodi palverännak, mis algas Venemaalt, kulges edasi läbi Mongoolia, Hiina, Vietnami, Kambodža, Tai, Sri Lanka......ja siis me kohtusime Indias Kovalamis Anu juures.Ta oli jõudnud siia umbes neli päeva enne mind. Indiaga asi tõenäoliselt ei piirdu, sest Eestisse ta veel tagasi minna ei kavatse.
Minul ei ole sellise kogemuse vastu küll midagi panna.......Aga mul on võimalus olla hea kuulaja:))
Tunnen jätkuvalt, et olen rahulik ja ei taha kusagile tormata:)
Ah jaa, oleksin juba unustanud- mu ainuke massaaži klient möödunud aastast ju palus, et annaksin märku, kui tagasi Kovalamis olen. Seda ma ka tegin ja juba eile oli võimalus tööga alustada:) Eesti mõistes on mu tasu muidugi naeruväärne, aga siin olen rahul, et saan endale praktikat ja ühtlasi olla kellelegi kasulik.
Soojad tervitused Eestimaale:)
No comments:
Post a Comment