Kui mu eelmist Eestist lahkumist võis iseloomustada märksõnadega väsimus, kurnatus ja põgenemine, siis seekord on hoopis teisiti....
Pärast Indiast tagasitulekut ei suutnud ma mõista, miks siis ikkagi Eestis ei toimu selline mõnus kulgemine ja ei toimu toredad sündmused minu elus.....Tegelikult oli vaja pisut aega ja otsustada, mida ma siis ikkagi soovin. Ja imed hakkasidki sündima:) Minu jaoks oli see tõesti ime.....Praegusel ajahetkel tagasivaadates oma möödunud eluaastale tundub see igati suurepärane: üle kolme kuu kestnud India reis, tagasitulek, uus väike ja armas elukoht, kus avastasin enda jaoks järjest uusi väärtusi, kundalini jooga juurde jõudmine.....ning kirsiks sellel külluslikul tordil oli muidugi romantilise armastuse leidmine:) Tunnen nii suurt tänutunnet, et see lõpuks juhtus.
See kõik kõlab muinasjutuliselt...Ma ei tea - võib-olla olen arendanud endas välja oskuse kõik halvad sündmused ära unustada.....või siis mitte neile keskenduda..... Olgu sellega kuidas on- tunnen end praegu tasakaalus ja rahulikuna ja see on pagana hea tunne.
Paljud (kuid mitte kõik) mu Kovalami tuttavad on siin alles, rõõm taaskohtumistest on olnud vastastikune:)
Ma ei juurdle selle üle, et kas need naeratused on siirad või ärilistest kaalutlustest mõjutatud:) Mulle meeldib uskuda, et vähemalt osad neist on siirad....:)
Nüüd tahaks, et keegi tuleks taas mu teele kaardipakiga, et saaksin sealt tõmmata vastuse küsimusele: mida tulin õppima seekord?
Pärast Indiast tagasitulekut ei suutnud ma mõista, miks siis ikkagi Eestis ei toimu selline mõnus kulgemine ja ei toimu toredad sündmused minu elus.....Tegelikult oli vaja pisut aega ja otsustada, mida ma siis ikkagi soovin. Ja imed hakkasidki sündima:) Minu jaoks oli see tõesti ime.....Praegusel ajahetkel tagasivaadates oma möödunud eluaastale tundub see igati suurepärane: üle kolme kuu kestnud India reis, tagasitulek, uus väike ja armas elukoht, kus avastasin enda jaoks järjest uusi väärtusi, kundalini jooga juurde jõudmine.....ning kirsiks sellel külluslikul tordil oli muidugi romantilise armastuse leidmine:) Tunnen nii suurt tänutunnet, et see lõpuks juhtus.
See kõik kõlab muinasjutuliselt...Ma ei tea - võib-olla olen arendanud endas välja oskuse kõik halvad sündmused ära unustada.....või siis mitte neile keskenduda..... Olgu sellega kuidas on- tunnen end praegu tasakaalus ja rahulikuna ja see on pagana hea tunne.
Paljud (kuid mitte kõik) mu Kovalami tuttavad on siin alles, rõõm taaskohtumistest on olnud vastastikune:)
Ma ei juurdle selle üle, et kas need naeratused on siirad või ärilistest kaalutlustest mõjutatud:) Mulle meeldib uskuda, et vähemalt osad neist on siirad....:)
Nüüd tahaks, et keegi tuleks taas mu teele kaardipakiga, et saaksin sealt tõmmata vastuse küsimusele: mida tulin õppima seekord?
No comments:
Post a Comment