Ongi juba nädalapäevad ja kuupäevad segi- selgus, et hoopis täna on teisipäev:)
Rishi tuli eile vara koju - käis dušši all ja keris pärast endale ümber valge kanga, millega ta nägi välja nagu ülipruun Vana-Kreeka filosoof. Hiljem sättis ta end graatsiliselt põrandale pikutama. Vaatasin teda ja naersin omaette. Kui kunagi tundus mulle meesterahva edevus suhteliselt negatiivse omadusena, siis nüüd arvan, et see võib ka naljakalt armas olla. Igatahes siin peres veedab mees peegli ees rohkem aega kui naine:) Muide, ka Mini võib täiesti suvalisel ajal naerma hakata, kui tal midagi naljakat meelde tuleb. Nüüd ta küsis, et mida ma naeran. Vastasin, et kui ma näen kedagi niimodi lamamas, tekib tahtmine teda masseerida:)) Temagi naeris ja arvas, et miks ka mitte- selgus, et Rishil ongi pisut õlg haige. Ajasin ta siis põrndalt üles tooli peale ja masseerisin pisut ta õlgu. Hiljem ütles Mini, et ta tundis ise täpselt neid valusaid kohti, mida ma Rishil masseerisin. Ta on ikka väga sensitiivne... Vist juba esimesel hommikul vaatas ta mulle otsa ja küsis, et kas mul on kolesterool kõrge. Hakkasin mõtlema, et tõesti, viimane kord kui vereanalüüsi tegin, oli üsna piiripealne. Ta seostas silmaaluseid turseid kõrge kolesterooliga. Olen pärast pikka lendu paistes küll- nii pahkluud kui silmaalused.
Õhtul (õigemini öösel), kui magama hakkasin minema, avastasin, et mu dušširuumis passib endiselt suhteliselt suur ja ebameeldiv ämblik. Igaks juhuks kutsusin Mini vaatama. Ta tuli ja sõnas, et mürgiseid ämblikke siin pole, aga võivad allergiat põhjustada ja üleüldse need elukad talle ei meeldi. Siis ta kutsus Rishi. Võite ette kujutada seda koomilist ja ühtlasi graatsilist pilti, kuidas üleni valges, pikkade mustade juustega kangelane surmab põrandapühkimise luuaga hirmsat ämblikku:).
Olin peaaegu uinumas, kui mulle tundus, et midagi on mu õla peal. Selgus, et see oli umbes 5cm pikkune roosakat värvi ussike- pisut meie sajajalgse moodi. Õnneks ma ei karda paaniliselt igasuguseid mutukaid-putukaid. Vastasel korral oleks siin raske hakkama saada. Ah jaa, siin luusivad ringi ka need väikese sisaliku moodi loomad- vist gekod:))
Rishi tuli eile vara koju - käis dušši all ja keris pärast endale ümber valge kanga, millega ta nägi välja nagu ülipruun Vana-Kreeka filosoof. Hiljem sättis ta end graatsiliselt põrandale pikutama. Vaatasin teda ja naersin omaette. Kui kunagi tundus mulle meesterahva edevus suhteliselt negatiivse omadusena, siis nüüd arvan, et see võib ka naljakalt armas olla. Igatahes siin peres veedab mees peegli ees rohkem aega kui naine:) Muide, ka Mini võib täiesti suvalisel ajal naerma hakata, kui tal midagi naljakat meelde tuleb. Nüüd ta küsis, et mida ma naeran. Vastasin, et kui ma näen kedagi niimodi lamamas, tekib tahtmine teda masseerida:)) Temagi naeris ja arvas, et miks ka mitte- selgus, et Rishil ongi pisut õlg haige. Ajasin ta siis põrndalt üles tooli peale ja masseerisin pisut ta õlgu. Hiljem ütles Mini, et ta tundis ise täpselt neid valusaid kohti, mida ma Rishil masseerisin. Ta on ikka väga sensitiivne... Vist juba esimesel hommikul vaatas ta mulle otsa ja küsis, et kas mul on kolesterool kõrge. Hakkasin mõtlema, et tõesti, viimane kord kui vereanalüüsi tegin, oli üsna piiripealne. Ta seostas silmaaluseid turseid kõrge kolesterooliga. Olen pärast pikka lendu paistes küll- nii pahkluud kui silmaalused.
Õhtul (õigemini öösel), kui magama hakkasin minema, avastasin, et mu dušširuumis passib endiselt suhteliselt suur ja ebameeldiv ämblik. Igaks juhuks kutsusin Mini vaatama. Ta tuli ja sõnas, et mürgiseid ämblikke siin pole, aga võivad allergiat põhjustada ja üleüldse need elukad talle ei meeldi. Siis ta kutsus Rishi. Võite ette kujutada seda koomilist ja ühtlasi graatsilist pilti, kuidas üleni valges, pikkade mustade juustega kangelane surmab põrandapühkimise luuaga hirmsat ämblikku:).
Olin peaaegu uinumas, kui mulle tundus, et midagi on mu õla peal. Selgus, et see oli umbes 5cm pikkune roosakat värvi ussike- pisut meie sajajalgse moodi. Õnneks ma ei karda paaniliselt igasuguseid mutukaid-putukaid. Vastasel korral oleks siin raske hakkama saada. Ah jaa, siin luusivad ringi ka need väikese sisaliku moodi loomad- vist gekod:))
No comments:
Post a Comment