Hea on tagasisidet saada, et on inimesi, kelle jaoks mu kirjutised on huvipakkuvad. Aitäh toetuse eest!
Mul on nüüd ülimalt hea meel teile teatada, et teenisin oma esimesed 500 ruupiat Indias:)) See on tõesti naljakas ja ma ei osanud seda mitte kuidagil oodata. Tegin ühele kohalikule naisele ja tema vennale massaazi. Naine on seesama, kelle juures ma 200 Rp-ga ööbisin. Aga nii tema kui ka tema vend teevad ise masaazi. Kuna ma olin kunagi Vasantil prooviks niisama selga mudinud, siis nüüd oli ka tema vend väga huvitatud, et kogeda teistsugust stiili. Ega ma algul ei saanudki aru, et ta täismassaazi tahab- mõtlesin, et näitan tema õe peal niisama mõningaid võtteid.... Aga kui aru sain, et minult massaazi oodatakse, mõtlesin, et mis siis ikka- olen ju laiselnud siin küll juba:)
Paistis, et tüüp jäi rahule. Igatahes pärast massaazi ütles mees, et tahab mulle kingituse teha, ehk siis pisut raha anda. Küsin üle: "Are you sure?" "Yes ,yes, of course", vastas tema.
Kõndisin hämmeldunult "kodu " poole ja mõtlesin, et huvitav, kas mõjus see, et päev või paar varem annetasin pisut ühele kerjusele....
Piisab, kui korraks oma igapäevaselt teerajalt kõrvale astuda, kui kohe hakkavad uued sündmused tormiliselt arenema. ...Paar paeva tagasi hommikul ujuma minnes, otsustasin kohalikus teeäärses söögikohas chaid juua- olin seal pidevalt ka valgeid inimesi istumas näinud. Ja saingi kohe tuttavaks Emiliga. Oma vaba oleku ja vanusega meenutas ta mulle Stefani. Pisut hiljem teadsin juba, et ta isa on tšehh ja ema inglanna. Üles kasvanud UK-s ja seal elab ta praegugi, kuigi viimasest 12-st (vist oli nii) aastast on ta pool aega veetnud Indias.
Järgmisel hommikul kohtusime juhuslikult samas kohas- ta oli oma vahva "bulletiga" Trivandrumisse sõitmas. Küsisin, et kas ta vajaks seltskonda. "Aga muidugi", tuli kiire vastus."Hüppa peale!". Kahtlesin, et kas ikka on tark tegu sellises riietuses Trivandrumisse soita. Mul olid ainult bikiinid ja rannalina ümber keeratud....Sain oma soovitud 20 minutit enda valmisseadmiseks ja vahva sõit motika tagaistmel võis alata.
See oli nii armas, kuidas ta tegi ettepaneku kokku leppida, et tema on (ratta)juht. "Sina ole lihtsalt ilus, naerata ja lehvita kõigile:)" Jah, tema jaoks oli see tõsine töö 100%-lise keskendumisega, mina aga nautisin ilusolemist ja naeratamist:) Kogesin, et rattaga on siin tõesti mugav liikuda. Jõudsime kiirelt pealinna ja sealt tagasi. Emil saatis postkontorist mõned pakid Inglismaale arvates, et tõin talle head õnne, kuna ta polnud mitte kunagi varem oma asju nii kiirelt aetud saanud. Siin kaasneb iga pisima toiminguga hull bürokraatia.
Arvatavasti ei üllata teid enam (ega ka loomulikult mind), et siin kõik nii kiirelt muutub....Täna hommikul kolisin Orchide majast valja, sest Anu sai maksujõulisema kliendi. Ma ei võtnud seda sugugi traagiliselt:) "Šokolaadipoisil" oli nüüd minu jaoks tuba ja Emil aitas rattaga mul kolida. Anu kutsus jällegi lahkelt mind enda poole elama, aga otsustasin hotelli jääda. Enam pole palju päevi jaanud.... 31.jaanuaril kavatsen kaheks nädalaks minna Shivananda Jogha ašramisse, mis asub Neyar Damis. (28km Trivandrumist). Ma veel ei tea, kuidas seal internetiga lood on......Seega ärge muretsege, kui minult kahe nädala jooksul kirjutisi ei tule.
Päikest teile sinna külma talve!
Mul on nüüd ülimalt hea meel teile teatada, et teenisin oma esimesed 500 ruupiat Indias:)) See on tõesti naljakas ja ma ei osanud seda mitte kuidagil oodata. Tegin ühele kohalikule naisele ja tema vennale massaazi. Naine on seesama, kelle juures ma 200 Rp-ga ööbisin. Aga nii tema kui ka tema vend teevad ise masaazi. Kuna ma olin kunagi Vasantil prooviks niisama selga mudinud, siis nüüd oli ka tema vend väga huvitatud, et kogeda teistsugust stiili. Ega ma algul ei saanudki aru, et ta täismassaazi tahab- mõtlesin, et näitan tema õe peal niisama mõningaid võtteid.... Aga kui aru sain, et minult massaazi oodatakse, mõtlesin, et mis siis ikka- olen ju laiselnud siin küll juba:)
Paistis, et tüüp jäi rahule. Igatahes pärast massaazi ütles mees, et tahab mulle kingituse teha, ehk siis pisut raha anda. Küsin üle: "Are you sure?" "Yes ,yes, of course", vastas tema.
Kõndisin hämmeldunult "kodu " poole ja mõtlesin, et huvitav, kas mõjus see, et päev või paar varem annetasin pisut ühele kerjusele....
Piisab, kui korraks oma igapäevaselt teerajalt kõrvale astuda, kui kohe hakkavad uued sündmused tormiliselt arenema. ...Paar paeva tagasi hommikul ujuma minnes, otsustasin kohalikus teeäärses söögikohas chaid juua- olin seal pidevalt ka valgeid inimesi istumas näinud. Ja saingi kohe tuttavaks Emiliga. Oma vaba oleku ja vanusega meenutas ta mulle Stefani. Pisut hiljem teadsin juba, et ta isa on tšehh ja ema inglanna. Üles kasvanud UK-s ja seal elab ta praegugi, kuigi viimasest 12-st (vist oli nii) aastast on ta pool aega veetnud Indias.
Järgmisel hommikul kohtusime juhuslikult samas kohas- ta oli oma vahva "bulletiga" Trivandrumisse sõitmas. Küsisin, et kas ta vajaks seltskonda. "Aga muidugi", tuli kiire vastus."Hüppa peale!". Kahtlesin, et kas ikka on tark tegu sellises riietuses Trivandrumisse soita. Mul olid ainult bikiinid ja rannalina ümber keeratud....Sain oma soovitud 20 minutit enda valmisseadmiseks ja vahva sõit motika tagaistmel võis alata.
See oli nii armas, kuidas ta tegi ettepaneku kokku leppida, et tema on (ratta)juht. "Sina ole lihtsalt ilus, naerata ja lehvita kõigile:)" Jah, tema jaoks oli see tõsine töö 100%-lise keskendumisega, mina aga nautisin ilusolemist ja naeratamist:) Kogesin, et rattaga on siin tõesti mugav liikuda. Jõudsime kiirelt pealinna ja sealt tagasi. Emil saatis postkontorist mõned pakid Inglismaale arvates, et tõin talle head õnne, kuna ta polnud mitte kunagi varem oma asju nii kiirelt aetud saanud. Siin kaasneb iga pisima toiminguga hull bürokraatia.
Arvatavasti ei üllata teid enam (ega ka loomulikult mind), et siin kõik nii kiirelt muutub....Täna hommikul kolisin Orchide majast valja, sest Anu sai maksujõulisema kliendi. Ma ei võtnud seda sugugi traagiliselt:) "Šokolaadipoisil" oli nüüd minu jaoks tuba ja Emil aitas rattaga mul kolida. Anu kutsus jällegi lahkelt mind enda poole elama, aga otsustasin hotelli jääda. Enam pole palju päevi jaanud.... 31.jaanuaril kavatsen kaheks nädalaks minna Shivananda Jogha ašramisse, mis asub Neyar Damis. (28km Trivandrumist). Ma veel ei tea, kuidas seal internetiga lood on......Seega ärge muretsege, kui minult kahe nädala jooksul kirjutisi ei tule.
Päikest teile sinna külma talve!
Shivananda Jogha ashramisse- vau...! Olen tema raamatut lugenud, tõotab huvitav aeg tulla.
ReplyDelete