Jah, alles nüüd hakkab minuni jõudma jooga ilu:) Olen pärast saabumist igal hommikul rannas omas rütmis harjutamist nautinud. Varem ei julgenud seda teha, aga nüüd ma enam ei hooli sellest, et keegi voib-olla kuskil vaatab......Mäletan väga hästi, kui nauditav oli Varkalas rannas jälgida inimesi, kes midagi harjutasid ja eriti muidugi neid, kellel hästi välja tuli:) Ma olen kindel, et ka mõnda minu poolt sooritatud asanat on hea vaadata. Samas võib-olla ongi parem, kui mõni näeb, et mul ei õnnestu kõik väga hästi. Ma ise olen tundnud teiste perfektseid sooritusi vaadates, et olen väga saamatu ja et kas ma üldse julgen alustada....
Aeg- ajalt kummitavad mind ašramis lauldud mantrad.
Igal juhul jätsid need kaks nädalat minusse oma jälje, mida kohe võib-olla ei teadvustanud.
Olen Kovalamis juba päris mitut ašramikaaslast kohanud. Nii et ei ole nii nagu õpetajatele meeldis rõhutatada: "ühed inimesed valivad Kovalami ja Varkala ning teised valivad Sivananda ašrami." . Ei pea tingimata olema üks või teine. Võib-olla üks JA teine JA kolmas jne. Väljendasin ka koolis, et mind see kaheks jagamine pisut häirib, (et ühed on justkui vaimsed ja teised mitte). Kui sa oled turist Euroopast ja viibid Kovalami kuurordis, siis ei tähenda see automaatselt seda, et sa kindlasti kaanid igal õhtul ohjeldamatult õlut või rummi ning et muud väärtused sulle korda ei lähe.....
Minu meelest on võimalik spirituaalsust leida igalt poolt, kui me ainult tahame ja oskame seda märgata.
Aga eilse päeva tippsündmus minu jaoks oli see, et ma nägin VAALA!!!
Võiks ju mõelda, et noh ja siis... et oleme ju küllalt näinud loodusfilme, kaasaarvatud ka vaaladest.
Aga see, mis moodi mulle antud sündmus mõjus, oli täiesti ootamatu....Olin just lõpetanud ujumise ja loputasin meres oma joogamatti, kui märkasin, et hulk meres olevaid inimesi kiljuvad vaimustunult ja vaatavad kõik ärevalt ühes suunas. Kiirelt tegi aju järelduse, et siin saab olla kaks võimalikku põhjust: delfiinid või vaal. Liikusin kiiresti teistele lähemale ja suunasin pilgu merele. Kõigepealt nägin midagi veest välja kerkimas, mis võis olla nagu suur uim. See järel aga tõusis lausa kolmel korral järjest veest välja VAALA SUUR SABA. Tundus nagu ta spetsiaalselt lehvitaks meile. Saba pidi olema hiigelsuur, rääkimata muidugi vaalast endast, kes oli ju rannast üsna kaugel. Ei oskagi vahemaad mere peal hinnata- võib-olla 300m, võib-olla 500.....Aga ainuüksi saba nägemisest piisas, et hinge tekkis täiesti eriline tunne, selline isemoodi värin. Ja ma polnud kindlasti mitte ainus...
Sellel päeval käis hulk inimesi Kovalamis õnnistatud nägudega ringi. See pidi mu näost ilmselgelt välja paistma, sest üks "Volga" kelner, kes nägi mind promenaadil jalutamas, vaatas mulle korraks otsa ja konstanteeris: ah-haa, sa nägid vaala, jah?"
Tundsin, et India oli teinud mulle järjekordse võimsa kingituse.....
Minu jagatud kogemuse peale rääkis Emil, et kunagi sukeldumas käies oli ta kuulnud vee all vaala häälitsusi- see oli olnud tema jaoks vapustav kogemus...Minu vaala saba nägemise peale oli tema kommentaar : "You are blessed!"
Tema häälest kostis isegi pisikest kadedust, sest hoolimata paljudest Indias veedetud talvedest, ei olnud Emil vaala ega ka mitte tema saba juhtunud nägema...
Just praegu sain järgmise " vapustava" kogemuse.....naaberlaua tagant tuli üks naisterahvas minu juurde ja viisakalt vabandades küsis ta, et kust ma pärit olen ja et kas ma olen supermodell..... ma pidin tema meelest vapustavalt hea välja nägema.....olin kergelt väljendudes hämmingus. Vastasin et olen tavaline inimene, kes modellindusega pole kunagi kokku puutunud. Ma poleks sellest sündmusest üldse numbrit teinud, kui ütleja oleks olnud meesterahvas, sest neid valgete naiste meelitajaid on siin küllaga. Aga et naine...
Kaks inimest veel (üks neist mees ja teine naine) on öelnud mulle pärast ašramist tagasitulekut, et olen ilusam kui enne ja et mu nagu särab. Ha-haa-haa, kas tõesti hingamisharjutused juba mõjuvad??:))
PÄIKEST KÕIGILE!
Aeg- ajalt kummitavad mind ašramis lauldud mantrad.
Igal juhul jätsid need kaks nädalat minusse oma jälje, mida kohe võib-olla ei teadvustanud.
Olen Kovalamis juba päris mitut ašramikaaslast kohanud. Nii et ei ole nii nagu õpetajatele meeldis rõhutatada: "ühed inimesed valivad Kovalami ja Varkala ning teised valivad Sivananda ašrami." . Ei pea tingimata olema üks või teine. Võib-olla üks JA teine JA kolmas jne. Väljendasin ka koolis, et mind see kaheks jagamine pisut häirib, (et ühed on justkui vaimsed ja teised mitte). Kui sa oled turist Euroopast ja viibid Kovalami kuurordis, siis ei tähenda see automaatselt seda, et sa kindlasti kaanid igal õhtul ohjeldamatult õlut või rummi ning et muud väärtused sulle korda ei lähe.....
Minu meelest on võimalik spirituaalsust leida igalt poolt, kui me ainult tahame ja oskame seda märgata.
Aga eilse päeva tippsündmus minu jaoks oli see, et ma nägin VAALA!!!
Võiks ju mõelda, et noh ja siis... et oleme ju küllalt näinud loodusfilme, kaasaarvatud ka vaaladest.
Aga see, mis moodi mulle antud sündmus mõjus, oli täiesti ootamatu....Olin just lõpetanud ujumise ja loputasin meres oma joogamatti, kui märkasin, et hulk meres olevaid inimesi kiljuvad vaimustunult ja vaatavad kõik ärevalt ühes suunas. Kiirelt tegi aju järelduse, et siin saab olla kaks võimalikku põhjust: delfiinid või vaal. Liikusin kiiresti teistele lähemale ja suunasin pilgu merele. Kõigepealt nägin midagi veest välja kerkimas, mis võis olla nagu suur uim. See järel aga tõusis lausa kolmel korral järjest veest välja VAALA SUUR SABA. Tundus nagu ta spetsiaalselt lehvitaks meile. Saba pidi olema hiigelsuur, rääkimata muidugi vaalast endast, kes oli ju rannast üsna kaugel. Ei oskagi vahemaad mere peal hinnata- võib-olla 300m, võib-olla 500.....Aga ainuüksi saba nägemisest piisas, et hinge tekkis täiesti eriline tunne, selline isemoodi värin. Ja ma polnud kindlasti mitte ainus...
Sellel päeval käis hulk inimesi Kovalamis õnnistatud nägudega ringi. See pidi mu näost ilmselgelt välja paistma, sest üks "Volga" kelner, kes nägi mind promenaadil jalutamas, vaatas mulle korraks otsa ja konstanteeris: ah-haa, sa nägid vaala, jah?"
Tundsin, et India oli teinud mulle järjekordse võimsa kingituse.....
Minu jagatud kogemuse peale rääkis Emil, et kunagi sukeldumas käies oli ta kuulnud vee all vaala häälitsusi- see oli olnud tema jaoks vapustav kogemus...Minu vaala saba nägemise peale oli tema kommentaar : "You are blessed!"
Tema häälest kostis isegi pisikest kadedust, sest hoolimata paljudest Indias veedetud talvedest, ei olnud Emil vaala ega ka mitte tema saba juhtunud nägema...
Just praegu sain järgmise " vapustava" kogemuse.....naaberlaua tagant tuli üks naisterahvas minu juurde ja viisakalt vabandades küsis ta, et kust ma pärit olen ja et kas ma olen supermodell..... ma pidin tema meelest vapustavalt hea välja nägema.....olin kergelt väljendudes hämmingus. Vastasin et olen tavaline inimene, kes modellindusega pole kunagi kokku puutunud. Ma poleks sellest sündmusest üldse numbrit teinud, kui ütleja oleks olnud meesterahvas, sest neid valgete naiste meelitajaid on siin küllaga. Aga et naine...
Kaks inimest veel (üks neist mees ja teine naine) on öelnud mulle pärast ašramist tagasitulekut, et olen ilusam kui enne ja et mu nagu särab. Ha-haa-haa, kas tõesti hingamisharjutused juba mõjuvad??:))
PÄIKEST KÕIGILE!
Kindlasti väljendub see sinu sisemine ilu mida ashramis arendasid nüüd ka rohkem välja poole. Tahaks seda ka oma silmaga näha, aga kindel olen ma selles küll :-) Ootan juba taaskohtumist põnevusega
ReplyDelete