Meenusid veel paar ašrami sündmust, millest tahaksin kirjutada.
Ühel õhtul pidi toimuma nn. talentide show. Korraldajaks oli valitud meie toa Lily. Sellest teatati hommikusel satsangil, samal õhtul pidi üritus aset leidma...Lily tegi mulle ettepaneku, et võiksin midagi eesti keeles laulda või siis naiteks luuletust lugeda, kuna talle meeldis mu haal... (huvitav, huvitav...).Laulmisest loobusin kohe- sellega ma vaevalt kedagi lummanud oleks-aga luuletuse peale lubasin mõelda. Olin hetkel (ja vist ka kogu selle kahe nädala jooksul) ainuke eestlane ašramis, nii et miks ka mitte.....Pingutasin kõigepealt oma aju, et kas mulle meenub mõni luuletus, mis mulle meeldib ja mida ma suudan peast lugeda. Ja siis ta tuli: Marie Underi sonett "Sirelite aegu". Tegin ka ingliskeelse lühikokkuvõtte, et tutvustada paari lausega kuulajatele autorit ja soneti sisu . Lylyga koos vaatasime üle, et grammatiliselt ikka õige oleks.
Hakkama sain.....oleks muidugi paremini tahtnud, aga väike närv oli ikka sees. See oli mul esimene kord hoida käes mikrofoni ja esineda lligikaudu 200-le inimesele.
Õhtu tõeliseks talendiks oli aga Itaaliast tulnud noormees Juri, kes vahetult enne meie õhtust üritust ašramisse saabus. Ta oli žonglöör- ma ei teagi, kas professionaalne või mitte, aga tal oli kõvasti menu:)). Hiljem rääkis Juri, et ta astus praktiliselt kohe lavale ilma ettevalmistusajata, nii et see, mida ta tegi, oli puhas improvisatsioon. Ta astus üles kokku kolmel korral ja iga kord tundsin end nagu väike laps tsirkuses- see oli nii vahva, nii lõbus ja põnev, mida ta tegi:)) Lily oli muidugi ka super õnnelik- see kutt oli nagu taevast sadanud kingitus meie üritusele:)
Teine meenutus on seotud samuti ühe itaallasega. Mõned paevad enne minu kahenädalase tsükli lõppu saabus ašramisse lühikest kasvu halli habemega mees, pea üsna kiilas, aga näha oli, et väga heas füüsilises vormis ja väga erksa meelega. Millegi pärast märkasime kohe teineteist. Esimesel võimalusel hakkasime vestlema. Kuulasin põnevusega, et ta oli Shivananda ašramis viibinud 27 aastat tagasi ning et tema õpetajaks oli swami Vishnudevananda isiklikult, kes ongi Shivananda ašrami rajaja. Tollel ajal oli ašram olnud veel imepisike, aga Aldo (nii oli tema nimi) viibis seal kuu aega ja sellest ajast on jooga tema elu osa. Ta ei reetnudki mulle oma vanust, kuigi küsisin:))
Me olime temaga ühel arvamusel, et ašramisse elama jääda pole mõtet (s.t et meie seda hetkel ei soovi). Eelistame kogeda elu kogu selle värvikuses. Ta rõhutas mulle tungivalt, et ma järgiksin oma sisetunnet ega teeks mitte teha midagi vastu oma tahtmist. Tundus, et see oli ta elu moto, igatahes tundus ta hästi rahulolev ja tasakaalus.
Aldo lahkus ašramist enne mind. Jätsime hüvasti, pakkusin, et võib-olla võiksid teda Roomas külastada:) Lahkumisel üllatas ta mind siira tänulikkusega selle eest, et saatus meid mõneks tunniks kokku viis. Olin tekitanud temas väga hea tunde....Hmm, olin liigutatud sellisest hinnangust ega saanud päriselt aru, et millega ma siis nüüd hakkama oli saanud...??
Ja mis te arvate, mis täna Kovalamis juhtus? Kõndisin üht oma igapäevast kitsast radapidi rannast pisut eemal, kui nägin, et üks väga Aldo sarnane mees tuleb vastu....Ja see oligi tema!!! Ta oli tunduvalt rohkem üllatunud kui mina ja araütlemata rõõmus:)
Jõime koos õhtul kohvi ja sõime kooki. No mis sa kostad selle peale : India andis meile veel ühe võimaluse nautida teineteise seltskonda, et seejärel taas hüvasti jätta, sest homme varahommikul lendab ta Sri Lankale.
Muide, olen siin kohanud juba nelja ašramikaaslast:) Nii et paljud on otsustanud pärast suurt pingutust pisut lõõgastuda.
Üks huvitav fakt selgus täna veel....Orchide majas elab juba mõnda aega eesti tüdruk, kes töötab Tenerifel massöörina ja kes tuli siia Ayurveda tarkusi koguma. Kuna ta sõbranna lahkus Kovalamist, siis hakkasime alles nüüd temaga rohkem suhtlema. Jutu käigus, et ka tema on kunagi Haapsalus elanud ja mis veel põnevam- tema isale kuulus eelnevalt seesama hoone, kus nüüd tegutseb "Hermannuse Maja"(firma, kus ma olen töötanud juba üle 10 aasta).
Elu on täis kummalisi seoseid................
Ühel õhtul pidi toimuma nn. talentide show. Korraldajaks oli valitud meie toa Lily. Sellest teatati hommikusel satsangil, samal õhtul pidi üritus aset leidma...Lily tegi mulle ettepaneku, et võiksin midagi eesti keeles laulda või siis naiteks luuletust lugeda, kuna talle meeldis mu haal... (huvitav, huvitav...).Laulmisest loobusin kohe- sellega ma vaevalt kedagi lummanud oleks-aga luuletuse peale lubasin mõelda. Olin hetkel (ja vist ka kogu selle kahe nädala jooksul) ainuke eestlane ašramis, nii et miks ka mitte.....Pingutasin kõigepealt oma aju, et kas mulle meenub mõni luuletus, mis mulle meeldib ja mida ma suudan peast lugeda. Ja siis ta tuli: Marie Underi sonett "Sirelite aegu". Tegin ka ingliskeelse lühikokkuvõtte, et tutvustada paari lausega kuulajatele autorit ja soneti sisu . Lylyga koos vaatasime üle, et grammatiliselt ikka õige oleks.
Hakkama sain.....oleks muidugi paremini tahtnud, aga väike närv oli ikka sees. See oli mul esimene kord hoida käes mikrofoni ja esineda lligikaudu 200-le inimesele.
Õhtu tõeliseks talendiks oli aga Itaaliast tulnud noormees Juri, kes vahetult enne meie õhtust üritust ašramisse saabus. Ta oli žonglöör- ma ei teagi, kas professionaalne või mitte, aga tal oli kõvasti menu:)). Hiljem rääkis Juri, et ta astus praktiliselt kohe lavale ilma ettevalmistusajata, nii et see, mida ta tegi, oli puhas improvisatsioon. Ta astus üles kokku kolmel korral ja iga kord tundsin end nagu väike laps tsirkuses- see oli nii vahva, nii lõbus ja põnev, mida ta tegi:)) Lily oli muidugi ka super õnnelik- see kutt oli nagu taevast sadanud kingitus meie üritusele:)
Teine meenutus on seotud samuti ühe itaallasega. Mõned paevad enne minu kahenädalase tsükli lõppu saabus ašramisse lühikest kasvu halli habemega mees, pea üsna kiilas, aga näha oli, et väga heas füüsilises vormis ja väga erksa meelega. Millegi pärast märkasime kohe teineteist. Esimesel võimalusel hakkasime vestlema. Kuulasin põnevusega, et ta oli Shivananda ašramis viibinud 27 aastat tagasi ning et tema õpetajaks oli swami Vishnudevananda isiklikult, kes ongi Shivananda ašrami rajaja. Tollel ajal oli ašram olnud veel imepisike, aga Aldo (nii oli tema nimi) viibis seal kuu aega ja sellest ajast on jooga tema elu osa. Ta ei reetnudki mulle oma vanust, kuigi küsisin:))
Me olime temaga ühel arvamusel, et ašramisse elama jääda pole mõtet (s.t et meie seda hetkel ei soovi). Eelistame kogeda elu kogu selle värvikuses. Ta rõhutas mulle tungivalt, et ma järgiksin oma sisetunnet ega teeks mitte teha midagi vastu oma tahtmist. Tundus, et see oli ta elu moto, igatahes tundus ta hästi rahulolev ja tasakaalus.
Aldo lahkus ašramist enne mind. Jätsime hüvasti, pakkusin, et võib-olla võiksid teda Roomas külastada:) Lahkumisel üllatas ta mind siira tänulikkusega selle eest, et saatus meid mõneks tunniks kokku viis. Olin tekitanud temas väga hea tunde....Hmm, olin liigutatud sellisest hinnangust ega saanud päriselt aru, et millega ma siis nüüd hakkama oli saanud...??
Ja mis te arvate, mis täna Kovalamis juhtus? Kõndisin üht oma igapäevast kitsast radapidi rannast pisut eemal, kui nägin, et üks väga Aldo sarnane mees tuleb vastu....Ja see oligi tema!!! Ta oli tunduvalt rohkem üllatunud kui mina ja araütlemata rõõmus:)
Jõime koos õhtul kohvi ja sõime kooki. No mis sa kostad selle peale : India andis meile veel ühe võimaluse nautida teineteise seltskonda, et seejärel taas hüvasti jätta, sest homme varahommikul lendab ta Sri Lankale.
Muide, olen siin kohanud juba nelja ašramikaaslast:) Nii et paljud on otsustanud pärast suurt pingutust pisut lõõgastuda.
Üks huvitav fakt selgus täna veel....Orchide majas elab juba mõnda aega eesti tüdruk, kes töötab Tenerifel massöörina ja kes tuli siia Ayurveda tarkusi koguma. Kuna ta sõbranna lahkus Kovalamist, siis hakkasime alles nüüd temaga rohkem suhtlema. Jutu käigus, et ka tema on kunagi Haapsalus elanud ja mis veel põnevam- tema isale kuulus eelnevalt seesama hoone, kus nüüd tegutseb "Hermannuse Maja"(firma, kus ma olen töötanud juba üle 10 aasta).
Elu on täis kummalisi seoseid................
No comments:
Post a Comment