Hommik tervitas päikesepaiste ja läbipaistva sillerdava mereveega. Kalamehed tirisid traditsiooniliselt võrke merest valja. Täna olid mõned valged turistid ja lapsed ka appi läinud. Aeg-ajalt imestan - kas ma tõesti olen siin või on see unenagu.....
Mõned päevad tagasi avastasime, et Laight House Beachil majaka juures on vaikne lahesopp, kus saab normaalselt ujuda. Tänu sellele, et laineid pole, märkasin, et vesi on absoluutselt läbipaistev. Üleeile pärastlõunal ujudes kuulsin, et kuskilt kostab muusika. Siis märkasin, et kaldal kaljude otsas mängib keegi trombooni (loodan, et ma nüüd väga mööda ei pane). Kusjuures see muusikainstrument oli erkoranzi värvi-))
Eile harjutas üks austria poiss rannas zongleerimist. Üks ja teine kais uudistamas ja proovimas- mina kaasaarvatud.
Üks valge mees poseeris jõuluvanakostüümis rannas ja üks hindu tegi sellest fotosessiooni:-))
Üleeilsesse õhtusse jääb minu täiesti uus kogemus- elus esimest korda sõin rannakarpe. Seesama odav koht, millest kirjutasin ja seesama hästi tumeda nahaga mees, kes on teistele süüa teinud 40 aastat- tema valmistaski koos oma naisega meile (Epp, Leo ja mina) imelise õhtusöögi. Ta oli eelmisel päeval meile teada andnud, et kui tahame mingit head kala või midagi muud erilist, siis peaksime eelmisel päeval tellima. Ta saab siis kalameestelt hommikul värske kraami ning valmistab meile õhtusöögi. Leppisime kokku, et saame 500 Rp eest kolmele rannakarbid +keedetud köögiviljad+ 3 masala teed.
See tohutu kuhjaga taldrikutäis, mille ta meile lauale tõi, võttis meid tõesti tummaks....Naersime, et meil on nüüd pidulik jõuluõhtusöök enneaegselt kätte saadud. Toit oli väga maitsev .
Hakkan end tasapisi tundma nagu tegelane seal raamatus (või nagu Julia Roberts selles filmis) "Eat, love, pray" või kuidas see pealkiri nüüd oligi. "Söö, maga, palveta" sobiks ka üsna hasti-))
Eile tegin samuti midagi täiesti uut- see oli küll absoluutselt mitte indiapärane tegevus. Nimelt värvisin Anul juukseid. Ühtlasi hoidsime silma peal eesti pere lastel, kes 5 päeva tagasi olid saabunud. Issi-emme läksid Trivandrumisse. Muide, nad rentisid endale motika ja sõitsid siin Kovalamis neljakesi ringi nagu tõeline India perekond:)) Sellega nad äratasid kahtlemata suurt tähelepanu. Esiteks selle ratta võimas madal mürin, mis paneb iseesenest juba pead pöörama....ja siis veel nemad oma 5a poja ja 7a tütrega....Nad nägid tõeliselt lahedad välja:))) Mina sain samuti pika "skuuti"sõidu osaliseks Jeswini tsikli tagaistmel. Juhatasin kogu seltskonna oma lemmikkohta sööma.
Olen kunagi varem mõelnud, et mis tunne võiks olla jõulude ajal kusagil soojal maal - et kas üleüldse tekib mingi tunne....Eestlased seostavad enamasti jõulusid valge lumega, samas aga Jeesus sündiski ju hoopis soojal maal....Igatahes on siin vahva, sest igal pool on tuled ja jõulukaunistused- õhtul on rannapromenaad nagu suurlinna tuledes.
Meenutasin täna endale seda tunnet, kui ahjus pragiseb tuli, õues on karge.....siis teed kuuma teed ja vaatad tuld....Tundub üsna mõnus ja nostalgiat tekitav....
KAUNEID JÕULE, ARMSAD SOBRAD! MINA OLEN ÕNNELIK!
Mõned päevad tagasi avastasime, et Laight House Beachil majaka juures on vaikne lahesopp, kus saab normaalselt ujuda. Tänu sellele, et laineid pole, märkasin, et vesi on absoluutselt läbipaistev. Üleeile pärastlõunal ujudes kuulsin, et kuskilt kostab muusika. Siis märkasin, et kaldal kaljude otsas mängib keegi trombooni (loodan, et ma nüüd väga mööda ei pane). Kusjuures see muusikainstrument oli erkoranzi värvi-))
Eile harjutas üks austria poiss rannas zongleerimist. Üks ja teine kais uudistamas ja proovimas- mina kaasaarvatud.
Üks valge mees poseeris jõuluvanakostüümis rannas ja üks hindu tegi sellest fotosessiooni:-))
Üleeilsesse õhtusse jääb minu täiesti uus kogemus- elus esimest korda sõin rannakarpe. Seesama odav koht, millest kirjutasin ja seesama hästi tumeda nahaga mees, kes on teistele süüa teinud 40 aastat- tema valmistaski koos oma naisega meile (Epp, Leo ja mina) imelise õhtusöögi. Ta oli eelmisel päeval meile teada andnud, et kui tahame mingit head kala või midagi muud erilist, siis peaksime eelmisel päeval tellima. Ta saab siis kalameestelt hommikul värske kraami ning valmistab meile õhtusöögi. Leppisime kokku, et saame 500 Rp eest kolmele rannakarbid +keedetud köögiviljad+ 3 masala teed.
See tohutu kuhjaga taldrikutäis, mille ta meile lauale tõi, võttis meid tõesti tummaks....Naersime, et meil on nüüd pidulik jõuluõhtusöök enneaegselt kätte saadud. Toit oli väga maitsev .
Hakkan end tasapisi tundma nagu tegelane seal raamatus (või nagu Julia Roberts selles filmis) "Eat, love, pray" või kuidas see pealkiri nüüd oligi. "Söö, maga, palveta" sobiks ka üsna hasti-))
Eile tegin samuti midagi täiesti uut- see oli küll absoluutselt mitte indiapärane tegevus. Nimelt värvisin Anul juukseid. Ühtlasi hoidsime silma peal eesti pere lastel, kes 5 päeva tagasi olid saabunud. Issi-emme läksid Trivandrumisse. Muide, nad rentisid endale motika ja sõitsid siin Kovalamis neljakesi ringi nagu tõeline India perekond:)) Sellega nad äratasid kahtlemata suurt tähelepanu. Esiteks selle ratta võimas madal mürin, mis paneb iseesenest juba pead pöörama....ja siis veel nemad oma 5a poja ja 7a tütrega....Nad nägid tõeliselt lahedad välja:))) Mina sain samuti pika "skuuti"sõidu osaliseks Jeswini tsikli tagaistmel. Juhatasin kogu seltskonna oma lemmikkohta sööma.
Olen kunagi varem mõelnud, et mis tunne võiks olla jõulude ajal kusagil soojal maal - et kas üleüldse tekib mingi tunne....Eestlased seostavad enamasti jõulusid valge lumega, samas aga Jeesus sündiski ju hoopis soojal maal....Igatahes on siin vahva, sest igal pool on tuled ja jõulukaunistused- õhtul on rannapromenaad nagu suurlinna tuledes.
Meenutasin täna endale seda tunnet, kui ahjus pragiseb tuli, õues on karge.....siis teed kuuma teed ja vaatad tuld....Tundub üsna mõnus ja nostalgiat tekitav....
KAUNEID JÕULE, ARMSAD SOBRAD! MINA OLEN ÕNNELIK!
No comments:
Post a Comment