Voib-olla jäi segaseks, et miks siis just nüüd on minu jaoks elu ilusad hetked saabunud. Pidasin silmas seda, et saan nüüd lõpuks ometi nautida päikest ja sooja merevett. Juba esimesel Kovalami päeval, kui sai piisavalt jalutada ning lainetes möllata, kadus mu pahkluuümbruse turse, mis oli mind Trivandrumisse saabumisest alates vaevanud.
Täna hommikul ärgates tundsin, et oh-hoo- jalalihastes oli selline tunne nagu oleks trenni teinud......Kõnnin tõesti mõnuga- siin on selliseid väikseid mäkketõuse, mis pakuvad parajat koormust. Randaminek võtab voib-olla 10 minutit, aga see ei ole otsejoones liikumine vaid selline huvitav sikk-sakitamine müüridega ääristatud labürindis, mis pakub kuuma päikese eest mõnusalt varju. Müüride taga asuvad majad, hotellid jne. Palmid kasvavad, ojakesed voolavad, varesed kraaksuvad.... Õhtuti kostab põnevaid dzhunglihääli.
Kuna merel on iga päev olnud tugev lainetus, siis on ka vees viibimine paras treening. Väga palju ujuda ei olegi võimalik - ma ei ole nii hea ujuja.
Olen supelnud meres kaks korda päevas. Hommikul päevitan seni, kui riided kuivemaks tõmbuvad. Püüan end keskpäevase päikese kätte mitte küpsema jätta. Parastlõunase supluse olen seni teinud koos Leo ja Epuga(seesama paar, keda Anu mulle tutvustas). Hiljem suundume tavaliselt koos kuskile õhtusöögile.
Õnneks on siinsed kokad õppinud kohalikke toite ka väiksema teravusastmega valmistama. (Trivandrumis juhtus ikka nii, et see, mis nende meelest oli vähe, oli minu jaoks üliterav). S.t. et kui ütled, et tahad "not spicy", siis saad eesti mõistes vürtsika toidu, mis igati söödav:). Ma ei suuda kuidagi toitude nimesid meelde jätta. Eile suutsin meelde jätta naljakate seoste kaudu "Allo gobi" ja "Mutter paneer". Mõlemad olid väga maitsvad köögiviljaroad, kuhu toodi lisandiks loomulikult riisi. Erinevus oli selles, et üks sisaldas kartulit ja teine kartuli asemel midagi muud. Portsjon oli piisavalt suur ja hind umbes 25 EEK-i.
Kuna mul oli plaan enda peal ajurveda ravi testida, siis Kovalamis on selleks küllaldaselt võimalusi. Hinnad ei ole odavad, aga tahan seda kogeda just siin, mitte kusagil Euroopas. Usaldasin Anu soovitusi - lasin tal arsti vastuvõtu kokku leppida Country Spa-s, kus tema meelest on hinna ja kvaliteedi suhe paigas. Seega homsest ootavad mind põnevad protseduurid:) Kohalikust "kaubamajast" leidsin ka Himalaja sarja toote, mida mulle Eestis soovitati.
Et elu ei tunduks liiga idülliline, siis selleks on siin igal pool kõikvoimalikud sipelgad ja muud putukad. Kõik toidud tuleb külmkappi ära peita, muidu oled sellest ilma....
Lisaks sellele elavad minust korrus kõrgemal noored hindud, kes õhtuti huilgavad ja mingeid kummalisi hääli teevad:)) Anu abikaasa käis neid eile hoiatamas ja noomimas.
Siin on muide kella 23-st öörahu, pärast seda on kõik restoranid kinni ja vaikus majas. Alkoholimüük on justkui keelatud, aga samas saab seda ikkagi osta. Ise ei ole veel kohalikku õlut proovinud, aga pidi päris joodav olema:)
Järgmise korrani:)
Täna hommikul ärgates tundsin, et oh-hoo- jalalihastes oli selline tunne nagu oleks trenni teinud......Kõnnin tõesti mõnuga- siin on selliseid väikseid mäkketõuse, mis pakuvad parajat koormust. Randaminek võtab voib-olla 10 minutit, aga see ei ole otsejoones liikumine vaid selline huvitav sikk-sakitamine müüridega ääristatud labürindis, mis pakub kuuma päikese eest mõnusalt varju. Müüride taga asuvad majad, hotellid jne. Palmid kasvavad, ojakesed voolavad, varesed kraaksuvad.... Õhtuti kostab põnevaid dzhunglihääli.
Kuna merel on iga päev olnud tugev lainetus, siis on ka vees viibimine paras treening. Väga palju ujuda ei olegi võimalik - ma ei ole nii hea ujuja.
Olen supelnud meres kaks korda päevas. Hommikul päevitan seni, kui riided kuivemaks tõmbuvad. Püüan end keskpäevase päikese kätte mitte küpsema jätta. Parastlõunase supluse olen seni teinud koos Leo ja Epuga(seesama paar, keda Anu mulle tutvustas). Hiljem suundume tavaliselt koos kuskile õhtusöögile.
Õnneks on siinsed kokad õppinud kohalikke toite ka väiksema teravusastmega valmistama. (Trivandrumis juhtus ikka nii, et see, mis nende meelest oli vähe, oli minu jaoks üliterav). S.t. et kui ütled, et tahad "not spicy", siis saad eesti mõistes vürtsika toidu, mis igati söödav:). Ma ei suuda kuidagi toitude nimesid meelde jätta. Eile suutsin meelde jätta naljakate seoste kaudu "Allo gobi" ja "Mutter paneer". Mõlemad olid väga maitsvad köögiviljaroad, kuhu toodi lisandiks loomulikult riisi. Erinevus oli selles, et üks sisaldas kartulit ja teine kartuli asemel midagi muud. Portsjon oli piisavalt suur ja hind umbes 25 EEK-i.
Kuna mul oli plaan enda peal ajurveda ravi testida, siis Kovalamis on selleks küllaldaselt võimalusi. Hinnad ei ole odavad, aga tahan seda kogeda just siin, mitte kusagil Euroopas. Usaldasin Anu soovitusi - lasin tal arsti vastuvõtu kokku leppida Country Spa-s, kus tema meelest on hinna ja kvaliteedi suhe paigas. Seega homsest ootavad mind põnevad protseduurid:) Kohalikust "kaubamajast" leidsin ka Himalaja sarja toote, mida mulle Eestis soovitati.
Et elu ei tunduks liiga idülliline, siis selleks on siin igal pool kõikvoimalikud sipelgad ja muud putukad. Kõik toidud tuleb külmkappi ära peita, muidu oled sellest ilma....
Lisaks sellele elavad minust korrus kõrgemal noored hindud, kes õhtuti huilgavad ja mingeid kummalisi hääli teevad:)) Anu abikaasa käis neid eile hoiatamas ja noomimas.
Siin on muide kella 23-st öörahu, pärast seda on kõik restoranid kinni ja vaikus majas. Alkoholimüük on justkui keelatud, aga samas saab seda ikkagi osta. Ise ei ole veel kohalikku õlut proovinud, aga pidi päris joodav olema:)
Järgmise korrani:)
muidugi ma mäletan seda randa:)
ReplyDeletegobi ongi kartul...
küll ma naudiks neid teravusi